depressioon

Tegin mingi lehe peal sellist testi, et kas ma kaldun deperssiivsusele. Ja testi tulemus oli selline: Kahjuks oled üsna tihti depressiivses meeleolus. See võib juhtuda põhjusel, et alahindad ennast ja pöörad liialt tähelepanu asjadele, mis pole üldse tegelikult nii olulised, kasvõi näiteks halb ilm. Võtad probleeme liialt südamesse ja keskendud neile ülemäära, selle asemel, et märgata muud positiivset. Püüa elu vaadelda natuke teise nurga alt, kõik ei ole sugugi koguaeg halvasti!
See tulemus pani tegelikult mind täitsa mõtlema, kas ma siis võtangi kõike nii südamesse, kas ma siis olengi nii kinnine inimene, kas ma tõesti alahindan ennast sellepärast, et tõsta teiste tuju või olla teistele meelejärele? See asi kohutab mind tegelikult väga, sest mis siis tulevikus veel saama hakkab? Ma pean midagi muutma, midagi oma iseloomus, midagi enda juures.. ma ei saa jääda selliseks.
Loomulikult jääb kõigile selline mulje, et ma olen nagu päike, ainult säraks, ainult naeraks ja koguag on mul hea tuju ja lõbus olla. Kahjuks see on hoopis vastupidine sellele, mis mu sisemuses toimub.. ausaltöeldes ongi seal üks paras tühjus ja ma ei oska kuhugi edasi liikuda ega midagi mõelda. Nõme on ka see, et ma sõltun niiiii väga teistest, ma sean oma elu tempo teiste järgi, ma keeran oma kodused suhted nii perse sellep. et jõuda alati mingiks kellaks kuskile, kuhu mul on vaja mõne sõbrantsi pärast jõuda. Ma teen oma pere elule täiesti lõpu peale seda, ma viin nad sügavikku, samal ajal, kui ma oma sõpradega ringi laaberdan, naerutan ja olen. SEE POLE ÕIGLANE. JA, ma olen juba selle pere värgi kohta ühe postituse teinud, aga no, mis sest.
Ma nii tahan, et mul oleks täielik iseseisvus, et ma teeksin seda, mida ma ise tahan, mitte , et keegi tagant sunniks. Ma olen nõme inimene, ma nii alahindan ennast ja ma ei leia seda, kes ma olla tahan või kelleks ma ennast pean. Kõik minu ümber on inglid, aga ma ei mõista seda.

Imelik, et koguaeg tahan siia midagi kirjutada, aga alati kaovad mõtted ära või siis midagi tuleb ette ja pole aega lihtsalt olnud :) Kuna paljud nõuavad uut postitust, aga ei oska mulle mittemingisugust teemat öelda, siis ma ju ei tea isegi millest rääkida :p
Ma ei tea, räägin äkki siis üleüldse, mida teind olen jne :D
Vahepeal käisime jännuga tlnas :) Vapsje supervinge tripp oli see ju :) Niii vinge oli lihtsalt, nii palju sai naerda. Kõike juhtus :) sai nutetud ja naerdud ja joodud ja räägitud ja mõnuletud ja lebotatud ja mdea, kõike :) Me teeme ka selliseid asju, mida tavalised sõbrantsid ei tee, ma arvan :D ulmekad oleme. :) Ja siis ma ei tea, täiesti värdjad oleme.. tulime rongipealt täiesti lambist maha, kinnisidee oli, et koju me ei lähe.. juhtugu mis tahes. Kuid me läksime :S Samal õhtul pidi ta meile ööseks tulema, kuid ei tulnud. Ikkagi siiderdasime jne.. Ning see öö oli mu jaoks maailma kõige hullem. Ma pole lihtsalt mitte kuradi kunagi ennast magama nutnud.
Siis käisime millalgi rannas jännuga ja.. mineperse ma pole ealeski lihtsalt niipalju naerda saand :D ja nüüd ükspäev käisime kellissaares ka sullamas :)
Nõme, et tal tegelt nii vähe aega mu jaoks on, aga siiski armastan ma teda kõige rohkem.

Ja tegelikult, inimesed.. hoolige üksteisest rohkem, pidutsege, nagu homset ei oleks.. tehke lollusi, pange möllu ja mis peamine.. kui inimene tähendab teile tõesti palju, siis te peate seda ka välja näitama.
Armastage üksteist :)
musi , jän :)